IKUN

IKUN

Consejo de Estadu´ri zezey azari ipanʉyʉn página web zakinuga, eimabari nikamʉ wikʉnari nakʉnuga wasayʉnukʉngwa nari rebunna ni, eimiri rigagusi anakʉnnuga chuzunhazungwa nari awiri pinna emita chonʉkwi nanʉngwasi bebunna ni.

Ingeigwi nabari, inʉ ano, azi nisi regusi anakʉn nuga no awiri justicia nabari igwi yow nari azi kawi regukʉn anu´ga no chuzʉ´hasʉn gwasi rebunna ni.

Corombia poder judicial za´kinuga maykʉnʉ re’gukʉya kʉnanʉya ni:

Corte Constitucional neykari Constitución Politica kʉnanʉya ikwey zoya, Corte

Suprema de Justicia zakinugari unkʉnchunhey ukumʉngwa chwʉya, azi kawi wazuein nuga kao ikʉ nʉnkurwa’ iwa Consejo de Estado mowga ɉuna akwa kʉnanʉya ni:

  1. Presidentiri niwizey gwamʉ awiya awiri ministru ɉina inʉ unchunhey akwa’ba mowga azanʉn nunge.
  2. Sakuku windiwari gobiernusin nikʉya ɉina kiwa’kʉya, Policia jiina, ejersitu ɉina , Corporaciones Autónomas Regionales zakinuga ɉina, Registraduría Nacional del Estado Civil winzakinu’ga, emey pari eigwi ʉɉwa nenʉn inʉ nʉnnay norma auga ʉnchunha angwasi.

Consejo de Estado sakuku jina gobiernu agukʉya gwamʉ tosamʉ awiya.

Consejo de Estado maykʉ uga in’gwi kʉtow magistradu, eymi makeywa neykari presidenti republiza zanʉ gwamʉ awiya awiri ministru ɉina, mowga uga koga kʉtow magistradu inʉ du ʉnchunhu neyka gwamʉ awiya.

Estado de Consejo Estado inʉ du kawi ikʉ kure’guka angwa neykari, gunnu gasi kwa ikʉ zi agazi azoyana zakʉ a’chosi (acciones de tutela) zakinuga, pinnazey nari kwa ingʉ mowga nazey, Defensoria del Pueblo winzakinuga igunamʉsi.

Consejo de Estado pinna kamʉkanʉn nuga awiri bema ɉuna akwey kao azari chwʉya awiri bema jʉna aɉwa juese chukwey kao azari chwʉya rigagusi norma bori un’aba pari.

Consejo de Estado ɉinari bunni’gʉmʉ ikʉzey neyka ingʉ ayeigwi nari windegusi nakʉn nugari, ka’ ikʉzey na’bari ikʉnhazey kinki nano no wina’chwi nakʉnnuga, re’zasisamʉ rigʉnkwamʉ re’nokwamʉ (consulta previa) ʉnchunhʉn gwa’sʉya ʉsakuku ʉmʉnte azʉna ɉinasin, sakuku congresos de República pari agagukʉyari nʉnnay Kino a’zari chwʉya.

Bemigwasi ni me’zanu gun nangeri Consejo de Estado ʉnkazasisʉkwa kwa bunni’gʉmʉ neki mikʉnisi entidad ɉinasin nikʉn nu’nʉge, gunʉ gasi ʉntamesi ukumʉyeika (juriprudencia) internese ta takʉkwey neyka ni awiri mingʉnamʉsey akwari minwa’kʉn ʉnte nukʉngwa ni inʉ jʉna migʉnchona gun awʉn meɉunangeri.


Consejo de Estadose, be igal wisgubisogele, be garda sobelgeb nueggua, acciones de tutela, populares, we garda be soboe Defensoría del Pueblomes.
Consejo de Estado, dulemal bendaggegasí, denale igal nigga imalebie, yogisalsuli, aga juecesmal nuegwa wisggubi dae.
Consejo de Estado soisa, dulemal igal niga nanamalo, aga consulta previa nuegwa imalebie saglamalwisi abelege ginsunmaggega, sogega.
Be nabir igal egisbbalo, Internetbba Consejo de Estadose, edulemal guagwa bugwamal be bendaggega.

CREDITOS TEXTO
Yesica Paola Izquierdo Mejía, Pueblo Arhuaco o Ikun, Sierra Nevada de Santa Marta.
CREDITOS AUDIO
Diomedes Izquierdo Mejía, Pueblo Arhuaco o Ikun, Sierra Nevada de Santa Marta.
CREDITOS FOTOS
Archivo Ministerio de Cultura

Deja un comentario

Tu dirección de correo electrónico no será publicada.